Tegevusteraapia toitumistreeneriga

Söömine võib olla tihti problemaatiline selle tõttu, et lapse meeled on “tasakaalust väljas”. Lastel võib esineda tundlikkust toidu välimuse või isegi kõla suhtes, enne kui see nende maitsemeeleni jõuab. See omakorda võib takistada soovi proovida teatud toite. Uue toiduga harjumine koosneb paljudest etappidest: aktsepteerimine, huvitumine, nuusutamine, puudutamine, maitsmine ja alles siis söömine. Teraapias läbitakse toiduga harjumise etappe vasavalt lapse valmisolekule. See võimaldab väikeste sammude kaupa turvalises keskkonnas uute toitudega kokku puutuda ja nendega samm-sammult kohaneda.

kellele on tunnid suunatud?

Teenusele on oodatud kõik lapsed, kellel esineb: valikuline söömine (sööb ainult kindla tekstuuri, temperatuuri või maitsega toite), toidust keeldumine või liigsöömine ning mure kehakaaluga. Oodatud on ka lapsed, kellel esinevad muud toiduga seotud käitumismustrid, näiteks toiduainete taldrikul üksteisest lahus hoidmine või soov süüa ainult vaikses keskkonnas. 

mida tunnid sisaldavad?

Teraapiatunnid erinevad tavapärastest tegevusteraapia tundidest, kuna teraapiavahendina kasutatakse toitu nii sellega mängimiseks kui ka söökide valmistamiseks. Tundides kasutatakse sensoorse integratsiooni teooria põhimõtteid, kus tegevused on peamiselt suunatud süvatundlikkuse, puutetundlikkuse, haistmis- ja maitsemeele aktiviseerimisele. Vajadusel visualiseeritakse teraapiad ka PCS-piltidega.

mis on vanema roll?

Koostöö lapsevanemaga on oluline, et tagada tervislikud ja jätkusuutlikud toitumisharjumused. Laps osaleb üldjuhul teraapias ilma saatjata, kuid soovi korral on võimalik vanemal ka tundidest osa võtta, kui see ei häiri lapse osalust tunnis. Terapeut annab peale teraapiat ülevaate lapsevanemale tunnis toimunust ning vajadusel jagab ka soovitusi, et teraapias harjutatu kodukeskkonda üle kanda.

Miks on eraldiseisev esmane konsultatsioon selle teenuse puhul vajalik?

Enne teenusele suundumist saadab terapeut vanemale täitmiseks põhjaliku toitumisalase küsimustiku, mis sisaldab andmeid üldise tervisliku seisundi, söömis- ja liikumisharjumuste ning närvisüsteemi tundlikkuse kohta. See annab ülevaate lapse tegevusvõimest. Seejärel toimub konsultatsioon, kus seatakse paika teraapia eesmärk, koostatakse teraapiaplaan ning antakse soovitused, mida saaks ka koduses keskkonnas rakendada.

hinnakiri