Erivajadusega lapse vanemana võib olla keeruline leida lapsele sobivat trenni või liikumistundi,  kuhu ollakse nõus last vastu võtma. See on täiesti mõistetav, kuna eriliste laste kaasamine liikumistundidesse võib spetsiaalse väljaõppeta juhendajatele ja treeneritele olla suur väljakutse. Kui minu Downi sündroomiga väikevend oli 4-aastane, hakkasime perega otsima talle sobivat trenni. Üheks põhjuseks oli see, et Downi sündroomiga inimestel on kalduvus ülekaalulisusele, aga isegi tähtsamad olid põhjused nagu regulaarne huvitegevus, sotsiaalne grupp ning üleüldine tervislike liikumisharjumuste kujundamine. Kuna sobivat treeninggruppi Downi sündroomiga lapsele ei leidunud, tuli vastav trenn ise kokku panna. Nüüdseks kannab see nimetust TegevusTe liikumistund, mis on tegevusteraapia alustel põhinev erivajadustega lastele suunatud treeningvorm, mida viime läbi juba viiendat hooaega. TegevusTe liikumistunnil on kaks põhimõttelist erinevust tavalise üldfüüsilise trenniga – treeningud põhinevad tegevusteraapia alustel ning grupis on omavahel integreeritud nii tavaarenguga kui erivajadusega lapsed. See on suurepärane võimalus peredele, kus lisaks erivajadusega lapsele kasvab samaealine tavaarenguga laps, kuna sageli ajapuuduses olevatel vanematel on võimalus tulla kõikide lastega korraga ühte trenni, mitte viia kõiki lapsi erinevatesse tundidesse. Lisaks on selline integreerimine lastele vastastikkuselt arendav – erivajadusega laps õpib tavaarenguga lapselt ning tavaarenguga laps näeb erivajadusi ja puudeid juba varakult normaalse ühiskonnaelu osana.

TegevusTe liikumistunnis ei keskenduta mitte ainult füüsiliste oskuste arendamisele, vaid oluline osa on ka kognitiivsete ja sotsiaalsete oskuste arendamisel. Näiteks kasutame takistusraja ühe osana suurt papitükkidest tehtud kujundipuslet või õpime siidisallidega tantsimise ajal värve. Enamasti toimuvad erivajadustega lastele suunatud arendustegevused ning teraapiad individuaalselt ja seetõttu on suureks väljakutseks tegevused, mis nõuavad lapselt koostööoskusi. Eriti tugevalt ilmneb see siis, kui lapsel on aeg minna kooli ja grupis töötamine saab igapäevaelu osaks. Erivajadusega laste sotsiaalsed oskused pole enamasti vastavuses eakohaste normidega. Kindlasti on kõigile õpetajatele, treeneritele ja juhendajatele tuttavad olukorrad, kus lapsed jooksevad üksteisele otsa või võtavad tahtmatult ära teiste laste asju, kuna nad ei oska märgata ja arvestada teiste lastega enda ümber tegutsemas. Ühe osa TegevusTe liikumistunnist moodustavad näiteks harjutused paarilisega, meeskonnamängud ühise eesmärgi nimel tegutsemiseks ja ka harjutused, mis nõuavad oskust oodata oma järjekorda.

Kuna TegevusTe liikumistund põhineb tegevusteraapia alustel, siis üks suur eesmärk on õpetada läbi trennitegevuste ka lapsele iseseisvust igapäevaelus. Erivajadusega lapsel on sageli probleemiks tegevused, mis tavaarenguga lapse jaoks on lihtsad nagu näiteks iseseisev riietumine, lukkude avamine/sulgemine ja pudelikorgi keeramine. Läbi TegevusTe liikumistunni on suur osa lastest on selgeks saanud kükitamise, mis on vajalik näiteks asjade maast korjamiseks ning paljud lapsed on muutunud julgemaks taskaalu-ussil kõndimisel ja ei vaja selle harjutuse juures enam lapsevanema või saatja abi. Tasakaal on oluline oskus, mida on vaja näiteks riietumisel, pannes jalga sokke või pükse. Läbi eelmainitud oskuste arendamise paraneb erivajadustega laste võime iseseisvalt igapäevaelutegevustega toime tulla, mis on üks tegevusteraapia põhialuseid ning mis omakorda vähendab igapäevaselt erivajadusega lapse vanemate koormust.

TegevusTe liikumistunnis on ühes grupis kokku kuni 10 erivajadusega last, kus laste vanused ja tasemed on väga erinevad. Tänu sellele, et tunde viivad läbi kaks juhendajat, jõutakse kõigi lastega personaalselt tegeleda. Oskus 10-liikmelist väga erinevate vajadustega lastest koosnevat gruppi tervikuna juhendada ei tulnud üleöö, vaid aastatepikkuse kogemusega. Meie grupis on lapsi, kes on TegevusTe liikumistundides osalenud kõik viis hooaega. Kui esialgu oli lastel väga keeruline seista ühes rivis või oodata mängus oma korda, siis ütlevad kõrvaltvaatajad tunni kohta nüüd, et “Kus siin erivajadusega lapsed on?”. Paraku oleme läbi oma töö tegevusterapeutidena kuulnud ja näinud, et kui liikumistundide juhendajatel ei ole kogemust erivajadusega lapse kaasamisega, on tundi väga raske läbi viia ja lihtsam on eriline laps tunni ajaks pingile istuma jätta. Selleks, et toetada erivajadustega laste osalemist liikumistundides lasteaedades ja algklassides, panime kokku mõned nõuanded, mida trenni läbiviimisel meeles pidada. Muidugi on need nõuanded on väga üldised ja palju sõltub sellest, kas grupis on üks erivajadusega laps või on tegemist erivajadustega laste rühma või klassiga. Muidugi sõltub kogu tunnikava ülesehitus laste vanusest, üleüldisest füüsilisest ja kognitiivsest võimekusest ning palju muudab ka see, kas lapsed kasutavad kõne või kasutavad suhtlemiseks alternatiivkommunikatsioonivahendeid.

10 nippi, kuidas erivajadusega last liikumistundidesse kaasata ja mida tähele panna:

1) Mõtle jooksvalt välja erilisele lapsele lihtsamaid viise ja erandeid, kuidas mingit harjutust sooritada, kui näed, et tal on liiga raske. Kui laps tunneb pidevalt, et ta ei suuda ülesandeid täita, kaob ka sisemine motivatsioon ja tunnist ei tule kokkuvõttes kellegi jaoks midagi välja.

2) Kui laps ei oska oodata oma korda, kasuta visuaalseid taimereid, et aidata aja mõistest paremini aru saada. Kui on vajalik, et laps ootaks ühe koha peal, pane põrandale jalatähised, et lapsel oleks kerge mõista, kus ta peab olema.

3) Kaasa lapsi treeningvahendite toomisse/tagasiviimisse ning tunniks ettevalmistamisse. Näiteks võivad lapsed laduda maha koonused või jalatähised või korjata kokku takistusraja elemente. Võibolla pead laste poolt toodud/viidud asju pärast natuke korda sättima, aga kui pead tundi läbi viima üksinda, siis on laste kaasamine hea viis nende tähelepanu hoidmiseks sellel ajal kui järgmist ülesannet valmis paned.

4) Visualiseeri trennis toimuvad tegevused või muud toimingud järjestikuste piltidega või alternatiivkommunikatsiooni vahenditega. See on eriti vajalik kõnetutele lastele, kuid aitab suurepäraselt selgust luua ka kõne kasutatavatele lastele. Nii teavad lapsed, mis tunni jooksul ees ootab ja on tänu sellele koostööaltimad.

5) Kasuta võimalusel trennis muusikat, aga jälgi, et see ei mängiks liiga valjusti. Muusika aitab üldiselt lapsi kaasata, aga kui see mängib liiga kõvasti, võib see olla mõne lapse jaoks väga segav faktor. Lisaks pane muusika kinni sellel ajal kui jagad grupile selgitusi või uusi ülesandeid, kuna erinevaid auditoorseid sisendeid võib olla raske teineteisest eristada. Nii säästad grupi juhendajana ka oma häält!

6) Vali esialgu mängud ja tegevused, kus ei ole väga palju reegleid ja laps saab vabamalt tegutseda ning avastada. Näiteks kalla saali laiali kotitäis jalgpalli suuruseid palle ja proovige nendega teha erinevaid tegevusi – lüüa jalaga, visata õhku, visata sõbrale, veeretada, visata läbi rõnga, kõhuli palli peal rullida, rullida palli mööda seina jne. Selliselt toetad ka laste keskendumisvõime suurenemist, kuna laps tegutseb ainult teatud vahenditega ning muutuvad ainult tegevuse väiksemad alaosad. Nii harjub laps ühe vahendiga pikemalt töötama ja varsti suudab juba pikemalt teha ka ainult ühte alaosa, näiteks sõbraga palli mängimist.

7) Kasuta takistusrada, et saada lapsed järjest erinevaid tegevusi sooritama. Kui lapsel on raskusi keskendumise ja ühe tegevuse juures püsimisega, on takistusrada väga hea element tunni sisustamiseks. Nii nagu pallimängu juures, püsib takistusraja kasutamisel üldine tegevus pidevalt sama, aga väiksed alaosad pidevalt järjest muutuvad ja laps ei tüdine nii kergesti. Kui takistusraja läbimine on selge ja lapsed oskavad oodata oma korda, võib edasi minna ringtreeningu formaadi juurde, kus iga laps teeb mõne minuti ühte harjutust ja liigub seejärel järgmise juurde. Ringtreeningu puhul on hea märgistada harjutused numbritega, et järjekord ei läheks segamini. Lisaks on ringtreening hea element, kui mõnda treeningvahendit on ainult üks eksemplar ja seda ei saa kogu grupiga kasutada, näiteks väike batuut.

8) Esimesteks koostöömängudeks sobivad samuti lihtsamad koostegemised, näiteks ringis istumine ja mõne õhupalliga mängimine, käskluse peale jooksud ühest saali otsast teise, mängud suure langevarjuga jne. Selliste mängude puhul on iga laps iseenda eest väljas, aga samas tegutseb kogu grupp ühise eesmärgi nimel. Mõne aja pärast saab edasi minna keerukamate mängude juurde, nagu näiteks teatejooksud.

9) Alusta ja lõpeta tundi alati samade tegevustega, et laps saaks aru, millal tund algab ja millal lõppeb. Näiteks alusta nimekontrolliga ja lõpeta ühise plaksuga. Lisaks võib tunni alguse ja lõpu siduda kindlate lauludega.

10) Tee tund lapsele lõbusaks ja mänguliseks, nii et ta ei saa arugi, et tegelikult teeb trenni. See on kõigist eelnevatest punktidest kõige olulisem! Kui tund on lapse jaoks kuiv, igav või liiga raske, ei tööta kaasa ei tavaarenguga ega erivajadusega laps. Edukaks koostööks lastega peab toetama nende sisemist motivatsiooni, neil peab olema lõbus ja juhendaja silmad peavad särama!

Kui tunned, et antud teema on sinu jaoks väga aktuaalne, siis ootame sind TegevusTe arendus- ja teraapiakeskusesse tasuta koolitusele “Eriliste laste kaasamine liikumistundidesse lasteaias ja algklassides”, mis toimub 20. mail Swedbank’i noorte spordi- ja liikumisprogrammide toetusel ning 27. mail Eriolümpia Eesti Ühenduse toetusel. Koolitusel avame teemat veel põhjalikumalt ning lisaks teooriale viime läbi ka praktilise osa. Koolitusele on vaid piiratud arv kohti, nii et küsi lisainfot ja/või registreeru kohe e-maili teel: tegevuste@gmail.com. TegevusTe liikumistundi tutvustava videoga saab tutvuda siin: https://mediazilla.com/toqm8adx5