Kes on enneaegne laps?

Enne 37 rasedusnädalat sündinud vastsündinuid nimetatakse enneaegseteks imikuteks (Ahmadi, 2016: 11). Maailma sünnib iga aasta 15 miljonit enneaegset last, kellest sureb umbes üks miljon (Ahanda jt, 2019: 3).

Millised probleemid võivad tekkida enneaegsel lapsel?

Eestis läbi viidud uuringus leiti, et enneaegsetel lastel täheldati neuroarengu häireid 12%, tserebraalparalüüsi 8%, kognitiivset hilinemist 5%, kõne hilinemist 10% ja kõnepuuet 1% (Toome jt, 2013: 1). Kuuendaks eluaastaks esineb 39-50% enneaegselt sündinud lastest sensoorse integratsiooni häire (Ryckman jt, 2017: 11; Crozier jt, 2015: 70). Intensiivraviosakonda vastuvõetud vastsündinutel võib ravi osana tekkida pikaajaline valu ja korduvad valulikud protseduurid, eriti esimestel nädalatel pärast sündi, sest tehakse mitusada invasiivset protseduuri (Lagercrantz, 2016: 102). Valulike protseduuride esinemissagedus enneaegsetel vastsündinutel on 26 protseduuri päevas, kokku 69,6% kõigist rutiinsetest protseduuridest (Cruz jt, 2016: 489; Li jt, 2018: 824).

Kuidas on mõjutatud enneaegsete vastsündinute sensoorsed süsteemid?

Kui loode liigub emakas, tekitab see liikumine süvatundlikku tagasiside ahela ja organiseeritud puutetundliku sisendi, mis tuleneb nahale avaldatava rõhu muutustest (Positioning the.., 2017: 2). Kuna enneaegsed imikud ei suuda sensoorset sisendit hästi moduleerida, võib kerge puudutus või õrn silitamine tunduda liigselt stimuleeriv ja ärritav. Puudutus peab olema õrn, kuid püsiv. (Neuroprotective…2015: 22).

Vastsündinu jaoks on esmasteks kuulmisstimulatsioonideks ventilaatorid, infusioonipumbad, telefonid, piiparid, monitorid ja häirete tekitatav keskkonnamüra. Liigne kokkupuude kriitilistel perioodidel võib soodustada enneaegsetel imikutel sageli esinevat keele-, tähelepanu- ja kognitiivset puudujääki. (Lahav ja Skoe, 2014: 5). Käitumismustrid, mis avalduvad suurenenud müratasemele enneaegsete laste intensiivravi osakonnas, väljenduvad südame löögisageduses ja hingamissageduses, hapnikusisalduse küllastumises, võimetuses magada ja suurenenud motoorses aktiivsuses (Sengupta, 2019: 14, 15, 20).

Ajutüve visuaalne süsteem on enneaegse imiku sensoorsetest süsteemidest kõige vähem küps. Vastsündinute silmalaud on õhukesed ega varja kogu ruumi valgust. Täiendav visuaalne stimulatsioon teadaolevalt ei kiirenda visuaalsüsteemi küpsemist, kuid võib väsitada enneaegseid imikuid ja tekitada märkimisväärset neurokäitumuslikku stressi, sealhulgas apnoed ja bradükardiat. Madal valgustus aitab vähendada aktiivsust ja stressi ning hõlbustab silmade avanemist tähelepanu saamiseks. (Case-Smith ja O’Brien, 2015: 611). Käitumine, mida kohtab vastusena suurenenud visuaalsele stimulatsioonile, on silmade kissitamine, näo varjutamine kätega ja näo/pilgu ära pööramine (Sengupta, 2019: 14, 15, 20).

Enneaegsete imikute intensiivravi osakonnas on nahk-naha kontakt kõige loogilisem vahend olulise propriotseptiivse sensoorse sisendi pakkumiseks arenevas ajus (Neuro-protective…2015: 22). Imiku asendit tuleb muuta õrnalt ja aeglaselt ilma järskude liigutusteta. Sobimatu liikumine ja asendimuutused võivad olla väga ülestimuleerivad. (Sengupta, 2019: 14, 20).

Loode on võimeline ette nägema oma liigutuste tagajärgi, mis võib olla esimene samm tegevuste planeerimise suunas. Närvisüsteemist tulenevad piirangud sündides ei muutu, seevastu keskkonnapiirangud muutuvad märkimisväärselt. See võib seletada motoorse kontrolli näilist regressiooni, kuna enneagselt sündinud vastsündinul on palju uusi parameetreid, mida oma liikumistesse integreerida. (Fagard jt, 2018: 3-4).

Loote primitiivne poolringikujuline kanal sisekõrvas areneb 44. raseduspäevaks, vestibulaarsüsteemi müeliniseerumine on lõpetatud 16. rasedusnädalal ning funktsioneerib 21. rasedusnädalaks (Sengupta, 2019: 20). Kiikumine on üks viise tekitada vestibulaarset stimulatsiooni, mis jäljendab ema kõnnakut ja imiku emakasisese liikumise teatud tunnuseid (rütmilisust). Kiikumine hõlbustab hilisemaid sensoorseid modaalsusi, sealhulgas nägemist ja kuulmist (Korner, 1990: 170-175).

Kuidas lahendada enneaegsel lapsel tekkinud probleeme?

Sensoorse vajaduse varajane kindlaksmääramine ja sellel vajadusel põhinev ASI (Ayres Sensory Integration®) sekkumine aitab kaasa kognitiivsele, keelelisele, sotsiaal-emotsionaalsele ja motoorsele arengule (Lecuona jt, 2017: 982). Soovitav on kaasata tegevusterapeudid kõrge riskiga imikute uuringutesse ja sensoorse töötlemise häiretega seotud probleemide hindamistesse, suunates imik vastavalt näidustusele varajase sekkumise teenusele, mis toetaks imiku edasist arengut (Witt Mitchell jt, 2015: 7; Crozier jt, 2016: 70). Eestis ei ole hetkel tegevusterapeudid osa enneaegsete imikute intensiivravi osakonna meeskonnast (Toome, 2008: 391-393).

Kohandatud: Vaik, E. (2022). Stressi ja valu hindamine ning keskkonna kohandused enneaegsete imikute intesiivravi osakonnas lähtudes sensoorse integratsiooni teooriast. Lõputöö. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.